Veera Knjazeva Noorsootöö 1 kursus

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ

ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT 
 
 
 
 

Veera Knjazeva

Noorsootöö 1 kursus

ISIKSUSE SIGNAALID

Suhtlemispsühholoogia referaat 
 
 
 

Õppejõud: Arne Piirimägi 
 
 

NARVA 2011 

SISUKORD 

      Sissejuhatus.............................................................................................3

      Riie teeb inimese.................................................................................... 4

      Hääl annab 38 protsenti üldmuljest.........................................................5-6

     Tervitamine on tähtis rituaal....................................................................7

     Kokkuvõte...............................................................................................8

     Kasutatud kirjandus.................................................................................9 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

SISSEJUHATUS

Kui me vaatame enda ümber, siis näeme, et elu on päris omapärane. Kellel on selles elus eelised? Kas inimestel, kes on kõige võimekamad ja kes teevad kõige rohkem tööd? Ei, sageli on eelisolukorras töötajad, kes näevad head välja, oskavad muljet avaldada või annavad pidevalt etendusi. Tihtipeale ollakse pettunud ja pahased, et inimest ei hinnata mitte tema saavutuste, vaid näitlejavõimete järgi. Isiksuse signaalid - see mõiste kirjeldab seda, mida me õpime ja kasutame iga päev. Kiire äratundmine ja hindamine inimest, kellega me kohtuma esmakordselt. Hindame teda märgide, sümbolide või signaalide kaudu. Mõiste "isiksuse signaalid" tähendab mitte ümargune nägu ja mustad juuksed, aga tähendab seda, millised signaalid saadame teisele isiksusele, et teha selgeks, kellena me tahama olla selle inimese jaoks. See, mismoodi inimesed kedagi hindavad, sõltub väga harva sellest, kes too tegelikult on, mida ta ütleb või teeb. Kõik sõltub sellest, kuidas inimene käitub: mida räägib tema kohta tema enese keha, enne kui ta jõuab suudki avada. Riietus, kehahoid, käed, naeratus – kõik võib jutustada teistele meie kohta.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

RIIE TEEB INIMESE

Vana sõna ütleb, et riie teeb inimese, ja teatud mõttes on see tõsi. See tähendab, ja arvatakse, et milline inimene, siis niisugune riietus ta kannab. Kuid, nagu me teame, see on mitte alati nii. Riietuse kaudu, me võime jutustada inimestele niisugune lugu, missugune me tahame. Riietus võib olla erinev. Need on riided soe ja külma ilma jaoks. Ja see võib olla riietus, mis peitab vaegused. Näiteks ilus ja stiilne müts saab peita inimese kiilast. On olemas ka niisugune riietus, mis ei jutusta meile inimestest mitte midagi, aga ainult millega nad tegelevad, kellena nad töötavad. Näiteks, müüjal, kaupluses, on spetsiaalne vorm. Aga me ei saa ära tunda, milline on see inimene, ja mis toimub tema hingis. Riietus on osa sõnumist- see kas toob meie sõnad esile või juhib tähelepanu kõrvale. On oluline eelnevalt läbi mõelda, mida me oma välimusega öelda tahame. Ülikonnas tehasedirektor ja tunkedes tehasedirektor loovad tsehhitööliste seas täiesti erineva õhkkonna. Samuti on olemas selline asi nagu "riietus iidoli rollis." See tähendab, et isik alateadlikult valib ja kannab riideid, mis vastab tema iidoli. Aga ebajumalana võib olla näiteks, sõber, õpetaja või poliitik. Nelji rõivastiilid moodustavad kaks erinevaid paari: traditsiooniline ja originaalne, klassikaline ja uus.  

HÄÄL ANNAB 38 PROTSENTI ÜLDMULJEST

Kas te kunagi kuulnud Ella Fitzeraldit või Mariah Careyˇt? Siis te teate, kust on pärit need 38 häälekvaliteedi mõjuprotsenti. Reklaamitööstuses näiteks teatakse seda. Sügav bassihääl mõjub igal juhul. Paljud naised püüavad teha kähedat “magamistoahäält”. Kui mehed tahavad endast eriti tähtsat muljet jätta, siis madaldavad nad oma hääle bassiks. Eriti just telefoniga rääkimisel võib hea hääl olla edu aluseks. Seda teavad ka telefonimüügifirmad. Ja oma telefonihäält treenida ei ole raske. Kui te kuulute inimeste hulka, kes räägivad liiga vaikselt või liiga kõrge häälega, või hakkate kergesti hingeldama, kui peate kõnelema, siis võtke selle vastu midagi ette. Vaatleme lähemalt häälekvaliteedi nelja olulist faktorit: hääle kõrgus, kõnetempo, hääletoon, naeratus hales. Me märkame, kuidas meie hääl pingeolukorras kõrgemaks läheb. See annab märku ebakindlusest. Siin kehtib põhimõte: vaim suunab keha – keha suunab vaimu. Kõnetempo hoidmine ei ole kuigi keeruline, niikaua kui me püsime tavapärastes piirides. Rõhutatult aeglane, kuid sellest hoolimata ladus kõne võib sõltuvalt olukorrast tähendada:

• kõnealune teema on väga tähtis
• ma pean teid vaimselt veidi mahajäänuks
• mul on teiega suheldes eesl kannatus
• ma olen tähtis

Rõhutatult kiire kõne – kui sellega hakkan saadakse ja jutt ei muutu katkendlikuks – võib sõltuvalt olukorrast tähendada:

• ma tean asjast kõike
• ma olen kompetentne
• ma ei lase endale vastu vaielda
• mul on kiire

Mitteverbaalses suhtlemises edasijõudnud võivad mõlemat kõnetempot vaheldumisi  kasutada. Kui keegi arvab, et suudab teist kõnetempoga üle trumbata, siis vastab targem pool sellega, et hakkab rääkima hästi aeglaselt. Oluline on, et meie kõnetempo sobib antud situatsiooni ja antud sihtgrupiga. Kui meie partneri jaoks on kõneaine tundmatu, siis peate loomulikult aeglasemalt rääkima. Ka hääletoon võib tekitada probleeme, kui kaldutakse äärmustesse – näiteks kui inimene pomiseb monotoonselt või tõstab halt iga lause lõpus, olenemata sellest, kas see on küsiv või jutustav lause. See muudab kuulaja narviliseks. Kui meil on kahtlus, et meie hääl ei püsi kontrolli all, peaksite sellele rohkemtähelepanu pöörama. Probleem on selles, et kui ennast ei jälgita, kipub hääletoon kogu aeg allapoole minema. Emanikul jihtudel räägitakse vaid ühel häälekõrgusel. Paar sõna naeratusest häälekvaliteedi osana. Seda teavad juba kõik, et telefonitorusse tuleb naeratada. Naeratamine on eelkõige oluline oma nime nimetamisel.  
 
 
 
 
 
 

TERVITAMINE ON TÄHTIS RITUAAL

Reeglina on need väga lihtsad, igapäevased signaalid, millega me sõprade vihastame. On olukordi, milles iga inimene, olgu ta siis sõber või kolleeg, ootab kehasignaali. Näiteks, kui te kohtate kedagi päeva jooksul esimest korda, siis on kehasignaal rituaali tähendusega. See on rituaal, mida täidatakse ühtmoodi juba sajandeid. Selles kõrvalekaldumisel on alati oma tagajärjed. Esmakohtumise rituaal on lihtne: inimest tuleb tervitada. Loomulikult, keegi ei pea seda tegema, aga tagajärgede eest vastutab ta sel juhul ise. Me aktsepteerime inimest, kes meid tervitab – seda, kes meid ei tervita, me ei aktsepteeri. Seda, kes järjekindlalt tervitamist väldib, ootab varem või hiljem pahandus, sest teisel inimesel ütleb kannatus üles. Enamik inimesi aimab. Et tervitamise kohustusest ei saa karistamatult loobuda, ning tervitab kas või põgusaltki. Tervitamine – see on tähtis asi pärast välimuse. See on esimene asi, mis kuulavad inimesed meilt. Õige ja sobiv tervitamine väga mõjub esimesele mujale. Mõnel on harjumus käed sügavale taskusse toppida. See ei sobi hea käitumisega kokku. Igaks juhuks võetakse käed aegsasti taskust välja, kui on oodata tutvustamist. Sellel harjumusel on sügavam tagamõte. Juba vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks. Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi. Käeandmine tervitamisel tähendab sõbralikkust. Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust. Selles kõiges on midagi sõbralikku. Läbi kinda pole sellest kõigest mitte midagi tunda, sel juhul on kätlemine vaid tühi, harjumuspärane vormitäide. Seepärast peaks, vaatamata kõigile traditsioonidele, ka tüdrukud tervitamisel kinda käest võtma.  
 
 
 
 
 
 

KOKKUVÕTE

Kehasignaalid on üks parimaid vahendeid eneseusalduse taastamiseks. Kui me töötame korraga nii kehasignaalide kui eneseusalduse kallal, on edu garanteerutud. Eeskätt märkame aga seda, et meid ümbritsevad inimesed käituvad meiega teistmoodi. Mida osavamaks me muutume kehasignaali kasutamisel, seda enam muutuvad meie ülemuse, sõprade ja ka võõraste inimeste reaktsioonid. Me suuname oma kehasignaalide abil teiste inimeste käitumist. Või nagu ütleb vanarahvas: kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kajab. Kuidas tahame meie metsa hüüda? Missugune kohtlemine meile meeldib? Kas tahame, et meid hinnatakse, austatakse, armastatakse ja tunnustatakse? Siis saame vastavaid kehasignaale. Meil tuleb saata õiged signaale inimestele, kellelt me ootame teatud käitumist – me peame läkitama just selliseid signaale, mis selle käitumise tingiksid. Võib-olla tuleb meil selleks mõningaid kehasignaale muuta või asendada. Paari katse järel saame me tavaliselt aru, missugused on õiged signaalud. Ja siis võime oma edust teistelegi rääkida. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

KASUTATUD KIRJANDUS 

1. http://www.avalikesinemine.net/oige-riietus
2. „Kehakeel ja edukas karjäär“. Dr. Cornelia Topf
3. „Isiksuse signaalid“. Max Lucher
4. „Toimetulek keerulist inimestega“. Roy Lilley